Lugu algas sellega, kui Eero Lõuna-Eestist kolleegi juubelilt tagasi tuli ning üks tema kaaslane, endine ooperilaulja, Marino Marini ehk Mortenson, kaduma läks. Mees ilmus siiski paar päeva hiljem välja ning rääkis sellest, kuidas ta purjus peaga kusagile Läti kalmistule välja jõudis.

 

Vahepeal oli kätte jõudnud sügis ning arhitekt Maurer läks sõbra juurest koju. Ta kummardus vilkuva foori juures kingapaelu kinni siduma. Tema juures peatus miilits, kes Maurerilt isikut tõendavat dokumenti küsisid. Ehmatusega avastas Maurer, et just sel päeval oli pass maha jäänud. Lõpuks õnnestustal leida värskelt tehtud dokumendifotod ning miilits jättis ta rahule.

 

Samal ajal lebas August Kask rahulikult voodis. Pärast äikesetormist tinitud kärgatust sisenes ta tuppa elektripirni suurune helendav tulekera, mis kohe varsti jälle ära läks. Mees otsustas edasi magada.

 

Sõbranna juurest koju kõndides peatus Laura kõrval auto, milles istuv mees teda edasi lubas viia. Tundmatu mees sõitis aga hoopis linnast välja ning peatas auto põllu lähedal. Ta palus Laural enda naiseks saada, ent naine keeldus. Seepeale viis tundmatu Laura linna tagasi ja pani poe juures maha.

 

Theo leidis endale kaks järgmist naist, kellega kaasa minna. Naiste korteris aga sidus punapäine Theol mehe nõusolekul käed kinni ning läks eemale. Theo hakkas varsti kartma, ent õnneks lõikas blond naine noaga köied läbi. Seejärel läks Theo kohe ära koju, ent oma maja trepikojas nägi ta vigastatud joodikut, kes aknasse kukkudes oli endal klaasikilluga veenid läbi lõiganud. Üks naabritest laseb tal kiirabisse helistada ning Theo ootab mehe juures arstide saabumist.

 

Maurer meenutas seda, kuidas ta oma naisega kohtus. See juhtus suvepäevadel ning ta läks koos ühe punapäise naissekretäriga randa jalutama. Nad jõudsid pimedate kodu juurde välja ning õhtuks oli Maureril kindel plaan naine ära võtta. Varsti oligi juba pulmakellasid oodata. Sellest ajast oli möödunud juba 4 aastat.

 

Meestejuuksur August Kasel valutas hammast. Ta valas sinna viina peale, aga kummardudes tuli valu tagasi. Ta ei tahtnud end hambaarsti juurde minekuks liiga pidulikult riietuda, sest see oleks olnud enda nõrgana näitamine. Arst pani hambasse rohtu sisse, kuid puurimiseni sel korral veel ei jõutud.

 

Arhitekt Maurerit ja tema punapäist naist näidati telekas. Pärast seda läks paar Restorani, kus töötas Theo. Alguses pidid nad ukse taga ootama, sest kõik kohad olid täis. Kui nad lõpuks sisse pääsesid, hakkas Theo kohe Maureri naisele silma heitma. Maureri enda vastu suhtus ta aga viisaka halvakspanuga. Lauda istudes tuli välja, et hilise tunni tõttu on köök juba suletud. Maurer otsustas tellida pudeli konjakit, mille peale naine kilkama hakkas. Mees jõi kaks pitsi järjest ning ei palunud meelega oma naist tantsima. Lõpuks ütles ta abikaasa, et läheb korraks WC-sse. Kui ta aja möödudes tagasi ei tulnud, läks Maurer teda otsima ning leidis naise šveitseriga flirtimas. Ta viis naise restorani poolele tagasi ning nad hakkasid tantsima. Mees surus naise enda vastu ning ütles, et tahab teda. Seepeale saatis naine ta põrgu ning läks minema. Maurer läks talle järgi ja ngi naist Theoga räkimas. Vihahoos püüdis ta šveitserit lüüa, ent Theo tõrjus löögi kergesti. Arhitekt Maurer ja ta naine läksid kodu poole. Naine nuuksus ning Maurer selgitas oma käitumist sellega, et naine olla lihtsalt niivõrd ilus olnud.

 

Eero sai keskväljakul sõbraga kokku, nad jõid kohvi ja läksid jalutama. Maalikunstnikust sõbral tekkis mõte ühe teise maalikunstniku juurde külla minna. Läksidki, vaatasid aktimaali ja jõid konjakit. Seejärel mindi Eero sõbra (esimene maalikunstnik) ateljeesse, kuid sõber ei lubanud ühtegi tööd vaadata. Ateljeesse jõudsid ka kolm uut külalist ning koos nendega läks Eero ühe vanamehe sünnipäevale. Vanamees ise ei tahtnud sünnipäeva pidada, et külalised pressisid end uksest sisse. Millalgi sai viin otsa ning Eero läks vabatahtlikult uue järele. Ta istus nurga taga olevasse taksosse, kus selgus, et nii hilja ei müüda enam kusagil alkoholi. Pika veenmise peale müüs taksojuht oma tagavaraks pandud pudeli Eerole.

 

Eero läks paneelmajja tagasi, ent sattus vale ukse taha. Ta astus sisse ning jõudis Laura korterisse. Luuletaja ja Laura polnud siis veel tuttavad. Eero istus südamerahuga diivani peale ning hakkas käimas olevat seebikat vaatama. Ta pani sigareti põlema ja küsis, kas Laura on tema luulet lugenud. Naine valetas, et on küll. Varsti tuli Laura poeg vaatama, mis toimub. Alles siis sai Eero aru, et on perenaise lahkust kuritarvitanud ning asutas end astuma.

 

Theo läks oma sõbra Olegi juurde, mehel olid juba 3 naist ja 3 meest külas. Theo läks ühega naistest koridori ning hakkas teda seal suudlema. Helekollase siniste ruutudega jopega mees läks mööda ja pilgutas silma. Naine tõmbus eemale ning Theo uuris ega too mees naise abikaasa ei ole. Naine vastas eitavalt, ent soovitas siiski blatnoist eemale hoida. Theo lahkus peolt koos oma uue sõbra vedurijuhiga. Mõne aja pärast hakkas vedurijuht midagi taga otsima. Tuli välja, et ta oli blatnoilt jope sisse vehkinud ja selle siis ära kaotanud. Theo lahkus mehe seltskonnast, sest ei tahtnud end kahtlaste asjadega siduda.

 

Peeter tegi Theole tüngakõne. Mees arvas ekslikult, et teisel pool toru on naine, üks tema arvukatest üheöösuhetest. Lõpuks hirmutas ta poisi päris korralikult ära.

 

Järgmisel päeval üritas Eero kaine peaga Laurat üles leida. Ta ei teadnud enam õiget maja ega õiget trepikoda. Juhuse tahtel said nad kokku siis, kui meestejuuksur August Kask auto alla jäi. Laura oli vanameest veel enne hüüdnud, ent too polnud ohust õigel ajal aru saanud. Maurer kuulis kauguses kõlavat kiirabisireeni ning Theo tõttas rahvasumma juurde õnnetuspaigale. Ent Theo ja Laura olid teineteist uuesti leidnud ning said nüüd võimaluse korralikult tutvuda. Kuu aja pärast nad abiellusid. Maurer sai hakata uut linnaosa planeerima ning Theo magas hirmu tundes püstol padja all. Sügisball oli lõppenud.