ARVAMUSED
RAAMAT
MINU ARVAMUS
Minu arvates on Mati Undi raamat "Sügisball" äärmiselt tegelastekeskne ning esmapilgul jääb mulje, et raamatus midagi erilist ei juhtugi. Alles teis korda lugedes hakkasin korralikult aru saama sellest, kuidas üksikud sündmused kõigi tegelaste elusid erinevalt mõjutasid. Samuti jäid silma esimest korda lugedes kahe silma vahele jäänud märgid ja mõtted. Sain aru, et "Sügisballi" eesmärk oligi näidata pigem elude põimumist ning suurlinnades valitsevat üksindustunnet, mitte harutada lahti keeruline sündmusterägastik.
Esimest korda lugedes see raamat mulle eriti ei meeldinud ning selle lugemine venis. Ilmselt oli see üks neist raamatutest, mis vajavad mitut lugemiskorda, sest raamatu jooksul tulevad ilmsiks faktid, mida on kasulik mõnekümne esimese lehekülje jooksul teada (nt August Kase maailmaparandamise ideed) . See muudab terve lugemiselamuse hoopis teistsuguseks.
Kuna tegemis on postmodernistliku teosega, ei saagi sellel ilmselt ühtset lahendust olla. Usun, et "Sügisball" mõjutab igat inimest erinevalt ning raamatu lugemisest saadud kogemused võivad tugevalt varieeruda. Seoseid tuleb teosest ise otsida, sest lugeja jaoks neid otseselt välja ei tooda. Seetõttu võibki raamatut uuesti lugedes iga kord midagi uut avastada.
Huvitavaks muudab raamatu see, et Mati Unt on kasutanud tsitaate teistest teostest. Näiteks sai ta sealt informatsiooni juuste maagilise jõu (E. Leach, Magical Hair, teoses Myth and Cosmos, toim. J. Middleton) ja majavaimude kohta (Э. Померанцева, Мифологические персонажи в русском фольклоре, Moskva, 1975, lk. 99.)
Kõige rohkem meeldis mulle see, et loosse sisse elades ning veebilehte koostades hakkasin ma tegelasi paremini mõistma. Ma hakkasin mõistma nende käitumise tagamaid ning nende tõekspidamisi. Mitmed tegelaste omadused läksid vastuollu tavapäraste normidega (A. Kask on isehakanud maailmaparandaja ning luurab teisi inimesi) ning ma ei suuda kõiki nende valikuid heaks kiita, ent ma hakkasin lõpuks mõistma, miks on nad just sellisteks loodud.
Ma soovitan seda raamatut inimestele, kes on varasemalt Undi teoseid lugenud või tunnevad huvi 70-ndate kirjanduse vastu. Samuti võiksid raamatu kätte võtta inimesed, kellele sobivad detailiderohked kirjeldused ning tüüpilised eesti raamatud, kus võrreldes välismaistega midagi olulist ei juhtu.
Raamatu mõte
Minu arvates oli raamatu mõte kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. Raamat tõi välja selle, et igal inimesel on mõtteid, mida ta teistega ei jaga, ning omadusi, mida teistele ei näita. Raamatust tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana.
Samas tuli Laura ja Eero loost välja, et mõningatel üksikutel hingedel õnnestub lõpuks ikkagi kauaotsitud õnn üles leida.
ÕPIKU ARVAMUS
"Peale tähelepanekute ja tundmuste sisaldab "Sügisball" hilisele Mati Undile omaselt palju andmeid, arve ja fakte, mis aitavad süvendada võõrsuse muljet. Tänapäeva inimese maailmapilt paistab kui seosetuist teadmiskildudest koosnev mosaiik. Faktide kiretule kõnele on kontrastiks müstilised juhtumid, mis tegelastega toimuvad. Antakse mõista, et ka teaduse ja tehnika ajastu inimene on irratsionaalsete jõudude meelevallas. Reaalsus võib pealispinnal olla triviaalne, kuid oma varjatud olemuses on ta ohtlik.
Unt on kirjanik, kelle loomingus avaldub kõige selgemalt modernistliku elutunde ja stiili muutumise postmodernistlikus. Sellest annavad tunnistust juba "Sügisballi" killunenud maailm ja tsitaadilisus."
E. Annus, L. Epner, M. Velsker,"Uuem eesti kirjandus", lk 125-126
TEATMETEOSE ARVAMUS
"Laiema rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuseni jõudis Unt romaaniga "Sügisball" (1979, J. Smuuli nim. preemia 1980), mis kujutab inimese üksildust ja sellega seotud sotsiaalsetpatoloogiat tänapäeva suurlinna elurajoonis."
O. Kruus, "Eesti kirjarahva leksikon, lk 631
FILM
Raamatuga võrreldes on film kindlasti sündmusterohkem ning toob veel paremini välja kõigi tegelaste üksindustunde. Enamus sündmustest võib jälgi leida ka raamatust, ent Veiko Õunpuu on fimi lisanud ka täiesti uusi teemasid ja motiive, mis aitavad väja tuua tundeid, mida sõnaliselt filmis ei olnud võimalik väljendada. Minu arvates on terve film täis ahastust, meeleheidet, pettumusi ja kurbust. On tegelasi, kes kardavad tunda, ning tegelasi, kes oma tunnete tõttu südamevalu käes vaevlevad. Minu jaoks tuli selgelt välja see, kuidas kõik neist on nähtamatute kõitega seotud, mis hoiavad neid õnnelik olemast (nt Ulvi ja Theo ei saa koos olla, sest Ulvile meenub, et ta on abielus).
Minu arvates on see üpris depressiivne film. Seal ei ole mitte ühtegi tegelast, kes oleks õnnelik. Kardetakse näidata oma tõelist palet ja varjatakse oma nägu "maski" taha. Filmi lõpp on küll veidi helgem, ent üldmuljet see siiski ei paranda. Võrreldes raamatuga oli filmi sisse toodud ka tänapäevasemaid ühiskonnas leiduvaid probleeme, mis tegi teose realistlikuks. See näitas inimeste emotsioone, kui elul neile taaskord mõni halb üllatus oli varuks.
Ma soovitan seda filmi inimestele, kes on harjunud vaatama eesti filme. Samuti peaksid nad olema valmis filmi mitu korda vaatama või raamatut lugema, et teose sisust korralikult aru saada. Vanuse poolest sobib "Sügisball" vaatajaskonnale alates 13. eluaastast oma seksuaalsete stseenide tõttu.
Filmi mõte
Minu arvates oli filmi mõte tuua välja tänapäevase ühiskonna kitsaskohad ning näidata, et ka inimestest ümbritsetuna võime me end väga üksildasena tunda. Samuti näitas see, et hoolimata kannatustest on inimloomuses ikkagi edasi elada.